OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,04

OMX Baltic−0,21%262,46
OMX Riga1,09%887,15
OMX Tallinn−0,2%1 691,9
OMX Vilnius−0,06%1 003,01
S&P 500−0,19%5 702,55
DOW 300,09%42 063,36
Nasdaq −0,36%17 948,32
FTSE 100−1,19%8 229,99
Nikkei 2251,53%37 723,91
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,89
GBP/EUR0,00%1,19
EUR/RUB0,00%103,04

23.04.16, 08:30

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

FBI juht avaldas iPhone’i sissehäkkimise hinna

USA föderaalse juurdlusbüroo juht James Comey teatas, et Bernardino terroristi iPhone’i sissehäkkimine läks FBI-le maksma rohkem, kui tema seitsme aastaga teeniks.

Äripäev

USA võimude soov sundida Apple telefonidesse sissepääsemiseks ekstra tarkvara kirjutama tekitas proteste.

USA võimude soov sundida Apple telefonidesse sissepääsemiseks ekstra tarkvara kirjutama tekitas proteste. Foto: EPA

Comey ütles neljapäeval Londoni turvafoorumil küsimustele vastates, et FBI maksis San Bernardino massimõrvari telefoni sissemurdmise eest rohkem, kui tema jõuaks oma järelejäänud karjääri jooksul FBIs teenida, vahendas Yle uudisteportaal. Ametiaega on tal järel 7 aastat ja neli kuud.

Uudisteagentuur Reuters arvutas, et Comey saab selle ajaga üle 1,3 miljoni dollari, tema aastapalk on 183 000 dollarit.

San Bernardino tulistaja telefoni häkkimine oli USA kõige kallim häkkimistellimus. „Minu arvates oli asi seda väärt,“ ütles Comey.

FBI teatas märtsis, et suutis San Bernardino massimõrvari iPhone’i sisse murda. Varem oli Apple keeldunud telefoni sissehäkkimiseks programmi tagaust tegema.

USA ähvardas tehnoloogiahiiu Apple vastu kohtusse minna, kuid loobus, kui sai terroristi iPhone’i lahti muugitud ilma firma enda abita.

Kohtuasja algne eesmärk oli sundida Apple’it julgeolekujõududega koostööle ja ekstra tarkvara kirjutama, et saada juurdepääs Californias San Bernardinos läinud aasta lõpul 14 inimest maha lasknud terroristi telefoni sisule.

Kohtuasjast arvati kujunevat pretsedent, mis aitab internetiajal tõmmata selgemad piirid riikliku julgeoleku vajaduste ja isiku privaatsuse kaitse vahele.

Debatti sekkus isegi USA president Barack Obama, kes ütles, et tehnoloogiatööstus ei peaks telefone fetišeerima ja asetama neid kõrgemale muudest väärtustest.

Äripäev

Apple

Seotud lood

Sisuturundus

18.09.24, 18:11

Freedom Holding Corp. tegevjuht Timur Turlov: Kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas?

USA aktsiaturud koonduvad suurimate tehnoloogiaettevõtete ehk “suure seitsmiku” ümber, kuhu kuuluvad Apple (AAPL), Microsoft (MSFT), Alphabet (GOOG), Amazon (AMZN), Nvidia (NVDA), Meta Platvormid (META) ja Tesla (TSLA). Neist kuus suurema aktsiad moodustasid käesoleval aastal S&P 500 indeksi koguväärtusest 28%, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2011. aastaga, mil suurest seitsmikust oli 13%-ga esikümnes vaid kolm ettevõtet. Kas ja kuidas on olukord ajapikku muutumas ning kas tehnoloogiahiidude ajastu on lõppemas, heidab pilgu Freedom Holding Corp. tegevjuht ja Freedom Finance Europe asutaja Timur Turlov.